Della Valle Basiilika üksildane ingel Tosca kabeli ja intriigide keskel

Kiirusta Aeglaselt

Kõndides mööda Corso Vittorio Emmanueli ei saa kellelegi märkamata jääda keskmise suurusega purskkaevuga kaunistatud Largo Teatro  della Valle väljak ja seal asuv barokne kirik. Alustades kõigepelt  väljaku ja kiriku  nimest, siis peame minema 2000 aastat ajaloos tagasi mil siin paigas oli pisike järv.

Sant Andrea della Valle Basiilika

Kuldsete ja elevandiluust ornamentidega laev , mis kuulus imperaator Nerole oli siin vetel tihe külaline. Järvel viidi läbi fantaaasiast pakatavaid etendusi ja pidustusi kuid siin toimusid  rahvale ka veelahingud  ja muud veemängud. Sellest kaugest ajast  möödusid sajad ja sajad aastad ning kõik see, mis oli alles oli jäänud  1600 ndateks aastateks, oli lihtsalt kergelt depressionis olevaks maapind .  15 sajandil ehitati siia Piccolomini perekonna palazzo ja  väljak sai selle Toscanast pärit perekonna järgi endale ka  nime  – Siena. Kui Piccolominid aga oma suursuguse hoone Chieti ( Theate lad.k.) ordule annetasid, siis otsustati ta koos ümberkaudsete väiksemate majadega maha lammutada ning 1590 aastal  ehitada  avarale väljakule kirik , pühendades see püha Andreasele. ( Püha Andreas on  Amalfi pühak ja Amalfi territoorium e hertsogiriik kuulus sel perioodil Piccolominite perekonnale.) Kiriku peamised arhitektid olid Giacomo dell Porta ja Carlo Maderno.

Võiks arvata aga, et ajalookäik Rooma Impeerimi päevadest andis pühakojale oma nime edasi -“della Valle ” ( “valle” it. keeles “org”).  Küll aga rohkem usutav on Kirikuriigi side kardinalidega ja nobiliteedi perekondadega  kui pagaliku imeeriumiga. Niisiis nimi “Della Valle” lisandub hiljem Della Valle perekonna palazzost, mille  kuulus perekond ehitas siia juba 1508 aastal.

Fantastlilise interjöriga basiilika kuplit on vörreldud Püha Peetruse Basiilika omaga ja miks ka mitte?  See on kuppel, millist te Rooma panoraamil näete kõige suuremana, sest Peetruse kuppel jääb “väiksemaks”, kuna asub kaugemal. Della Valle Basiilika kuppel on aga Rooma suuruselt teine ja on andnud kindlasti inspiratsiooni  Andea Pozzole, kes on autor ka ühele teisele imelisele ehk isegi kummalisele kuplile, millest ma ühes eelnevaski artiklis olen rääkinud, kirjeldades  Sant Ignazio võltskuplit.  Sant Andrea della Valle oma ongi olnud suureks ” eeskujuks” Pozzole, kujundamaks Sant Ignazio ainulaadset altarikatet. Räägitakse et 1700 aastal tuli siia della Valle kiriku väljakule tihti üks 10 aastane poiss, nimega Pietro Trapassi, kes laulis ja luges luuletusi

Pietro Metastasio monument Chiesa Nuova ees

mööduvatele inimestele ja tegi seda tihti isegi tellimuse peale. Tema talent oli roomalstele teada ja nad väga armastasid Pietrot..eriti veel teades,et tegu oli vaeset perest pärit lapsega. Juhtus aga  nii, et ühel heal päeval astus väljakult läbi ka tolle aja intellektuaal Gravina, kes poisi talendist väga võlutud oli ja otsusatas vötta nooruki enda katise alla.  Aja möödudes sai Pietrost tuntud poeet , kunstnikunimega Metastasio. Just talle on pühendatud 500 meetrt eemal olev Chiesa Nuova ees olev kuju.

Ingel Sant Andrea della Valle Basiilika fassadil

Küll aga tulles tagasi nüüd Sant Andrea dell Valle juurde, peame mainima, et siin on tegemist ühe teise kena skulptuuriga, mis legendaarseks saanud mitte oma poeesiaga, vaid oma kummalise kujuga.   Basiilika üks arhitektidest – Rainaldo, lasi hoone fassadile kujundada kaks inglit.  Tööd usaldas ta Ercole Ferratale, kes peagi, kui esimese ingli valmis sai, pidi kuulma töö kohta hulga kriitikat. Isegi Pasquino on ingli kohta rääkinud ” tahaksin lennata kõrgele nagu lind, aga siin olen nüüd kui fassaditoeks pind”  Ka Paavst mainis, et see ingel talle ei meeldi ja kunstnik seda enam välja ei kannatanud. Ütles vaid ” Ah et ei meeldi paavstile..no eks tehku siis teine ingel ise ” . Ja ongi nüüd nii, et  fassadi dekoreerib vaid üks ingel ja see disharmoonia ei saa kindaslti mitte märkamata jääda.

Veel üks kuju aga on seotud selle ingliga. Nimelt filosoof Nicola Spedalieri skulptuur, millele filosoofi nimetissörm on liiga kahtlustavlt ette sirutatud. Roomlastele ei ole rohkme vaja et oma fantaasias luua erootiline jutuajamine kahe kuju vahel, kus filosoof on sõrmega inglile juurde urgistsemas  “sala-

Nicola Spedalieri

pärast auku” . Seetõttu viidi Nicola Spedalieri kuju kiriku est ära veidi eemale, diskreetsesse paika…c,a. 500 m. eemal olevale Sforza Cesarini väljakule.

Aga veel üks kurioossum selle basiilika kohta puudutab helilooja Giaccomo Puccinit ooperit “Tosca” . Nimelt räägib legend Puccini “Tosca” lavaletooja suurest soovist, et kuulus laulja ja  imekaunis markii Attavanti  palvetaksid oma kohtumisel just selles kabelis. Nii saab Barberini kabelile ka teine hellitav nimetus ” Tosca kabel”.