Tiberi jõel on legendiderohke saar

Kiirusta Aeglaselt

… mis tekkinud viimase Rooma kuninga Tarquinuse viljatagavarast. Selle loopis rahvas vihahoos vette ja kuna vili niisama põhja ei läinud, siis heideti viljahulgale veel hunnik kive omakorda juurde. Tarquinus põgenes Roomast ja pärast teda kuulutati linnas välja vabariik. Oli aasta 509 e.m.a.  Nii tekkis legendi järgi saar, mis realistlikuma uuringu tulemusel on vulkaaniline rahn, mille ümber  aegade jooksul kuhjunud maapind Tiberi üleujutuste tagajärjel.

Eksisteerib legend, mis räägib saare imepärasest laeva kujust. Nimelt 291 e.m.a. kui Roomas suur katk oli, saadeti linnast teele laev Epidaurusesse, et jumal Aesculapiuse käest abi küsida. Tagasi Rooma suundudes toodi kaasa Asclepio sümbol – madu. Rooma  jõudes toimus aga laeva saatuslik kokkupõrge saarega, ning madu põgenes pardalt  kivide vahele. See oli märk, et paigale  tuleb ehitada Aesculapiuse  tempel , mis pühendatakse haigete tervendamisele. Saarele endale aga anti laeva kuju. Seega – kõndides ümber saare, on ühes kohas  näha ka travertiinis olevat mao kuju, mis asub nn. laeva vööris. Kaks silda , mis ühendavad saart maismaaga, on laeva aerudeks ja keset saart asetati isegi obelisk kui laeva mast. Hiljem asendati see sambaga, mille  otstarve oli temale kinnitatud tahvlis, kuhu kirjutati üles kõikide nende nimed, kes lihavõtte pühade ajal ei käinud kirikus  missal. Niisugune traditsioon kestis kuni 1870 aastani.

Veel on Tiberi saarel täna kaks kirikut, millest ühel on huvitav lugu jutustada.

San Giovanni Calibita – “kalybe” tuleb kreeka keelest ja tähendab väga tagasihoidlikku eluaset.  Sellises elas 5 saj. m.a.j. Konstantinooopilist haritud ja intelligentsest perest pärit noormees. kes varases eas otsustas kloostrielu kasuks.( mitte et tal oma vanematega oleks olnud lahkhelisi) ja lahkus kodust. Aastasid hiljem aga kutsus igatsus teda tagasi koju vaese kerjuse näol. Vanemad teda mitte ära tundes andsid mehele väikese tagasihoidliku eluaseme maja vastas olevasse hoonesse. Alles enne surma said ema ja isa teadlikuks faktist, et tegu oli nende lihase pojaga, tänu tema toast leitud hinnalisele evangeeliumile, mille nad olid oma pojale kinkinud.

Nii otsustasid vanemad poja elamu asemele ehitada pisikese pühakoja ja oma palazzost tegid saare esimese hooldekodu haigetele. Poeg sai sellest hetkest endale lisanime “Calibita”ja temale on pühendatud ka täna saarel olen Fratebenefratelli haigla.