Pantheon

Kiirusta Aeglaselt

Kõige müstilisem Rooma ehitis on Pantheon, mis on ehitatud nii, et vihm väidetavalt ei saja kupli tipus olevast avausest sisse. See on teadlaste väitel küll liialdatud, aga giididele alati meeldinud fraas. Tegelikult tekib vihmasajuga kupli avauses nn. “kamina effekt”. Moodustub tõusev õhuvool, mis pihustab mingil määral piisku ja kui väljas sajab lausvihma, siis tõesti templi sisemuses tundub sadavat vähem. Seda tundmust tugevdab ka fakt, et põrandal oleva veeäravooludrenaazi avaused asuvad nii templi keskel kui äärtes ja ei lase põrandale tekida veeloiku. Skeptikute arvamus on see, et tegu on puhtalt optilise effektiga.

Rooma Pantheon on  ehitatud Agrippa poolt 27 kuni 25 e.m.a. ja hiljem ümber ehitatud Domizianuse ajal ning pärast järjekordset tulekahju uuesti üles ehitatud praeguste vormidega imperaator Adrianuse poolt 125. m.a.j.  See on üks  monumentidest, mida on uuritud ka astroloogilisest aspektist.  Tema kuppel on suurim metallita tsementkuppel maailmas,   ja tema labimõõt on 43,4 meetrit- sama palju, kui Pantheoni kõrgus.  Kupli ülal asub oculus mille läbimõõt on 9 meetrit . See on rooma arhitektuuri meisterteos kus on keskme poole liikudes kasuades järjest kergemat materjali.

Pantheoni sissepääsuks on siiani originaal pronksuks ja selle kohal originaal metallvõrega aken. Lühikese koridori sulgeb ülalt ümarkaar.

Et tegu on aga astroloogilise templiga, selles teadlased enam ei kahtle. Päike, mis valgustab templit, tekitab oma kiirte helendava laigu alati ukse poole ja erinevatel astroogilistel tähtpäevadel on see alati erinevas kohas.

Rooma linna sünnipäeval 21 aprillil on keskpäeval valgustatud Pantheoni avaus.

21 aprill Rooma linna súnnipáév

Kevadisel ja sügisesel võrdsuspäeval 21 märtsil ja 21 septembril on kespäeva päike valgustamas ukse kohal olevat metallvõrega akent ja sellega tekitamas valguslaiku portikuse ette.

Suvisel pööripäeval aga tekib keskpäeval suur 9 meetrine päikesering täpselt keset Pantheoni põrandat.

Väga huvitavad päevad on aga lisaks veel 7 aprill ning 2 september.  Need on kahele Rooma Jumalusele pühendatud pidustused..Madre Magnum 7 aprillil ning Jupiter 2 septembril.

Kybele ja Jupiteri kaar

Roomlased olid kartaagolastega hädas, nagu me mäletame koolipingist . Pärast teist Puunia sõda hakkasid nad isegi kahtlema oma Jumalates, kes tundus, et ei olnud roomalste poolt. Seega pöörduti oraakli poole, kelle kaudu saadi teada, et Rooma on vaja tuua Väike Aasia Ema Jumal Kybele. Seda muuseas olid ette ennustanud ka sibüllid oma raamatutes.  Jumalaema toodi Rooma, pandi talle nimi Madre Magnum ja ehitati talle Palatinumile tempel. Kartaagolaste üle saadi võit ja pidustused Kybele auks said toimuma igal aastal aprilli kuus-templi sisseõnnistamise ajal nädala jooksul. Pidustused Ludi Megalenses, olid alati suurejoonelised ja pühalikud. Päikese kaar iseloomustas neid pidustusi ja arvatakse, et Pantheonis toimusid sel ajal Madre Magna auks tseremooniad.  Päikesekaar, mis keskpäeval tekib Panthoni on erakordne – see kattub 100 % ukse kohal oleva kaarega.

Hilissuvel aga 2 septembril pidutseti Jupiter Optimus Maximuse auks, kes oli roomalste kõige tähtsam Jumal vabariigi ja impeeriumi ajal. Koos Marsi ja Quirinoga , oli Jupiter ka Kapitooliumil nn ”kolmainuses” -hiljem kooslus veidi muutub ja jäävad  Jupiter , Juno ja Minerva .

Jupiter seostati itaalikute jumalaga Diespiter kes  oli taevalaotuse jumal  – päevavalguse Jumal. Jupiter Optimus Maximus teiste hulgas oli ka vannete hoidja ja õiguse ja hea valitususe kaitsja. Tema auks olnud pidustused olid Ludi Romani ja nende käigus tegeleti palju spordiga. Madre Magnum pidustuste ajal tegeleti poeesiaga.

Seega on Pantheon palju rohkmeat kui  kirik või kunagine kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Ta on astroloogiline kalender ja järjekordselt üllatavad roomalsed oma põhjalikkusega ehituskunstis.